Märt Kaplinnas: Stellenbosch'i veinid

Enne Märdi Eestisse tagasi minemist tahtsime jõuda veel Stellenbosch’i. Esmaspäeval võtsime meie auto ning sõitsimegi Stellenbosch’i viinamarjaväljade poole. Neid istandusi on seal tohutult palju ja kui eeltööd pole teinud, siis võidki lihtsalt suvalisse sisse keerata ning veini nautida. Mina olin aga natuke enne uurinud, sest meile oli lisaks veinile endale oluline ka kellaaeg, millal istandused kinni pannakse. Leidsin netist hulganisti soovitusi, kuid asukoha ja lahtiolekuaja järgi valisin Neethlingshof’i ja Asara. Mõlemas olid sissekäigud väga kaunid ja suursugused, ilusate valgete väravate ja pika alleega. Hooned meenutasid mõisahooneid ning olid kaunilt valged. Piirkonda ümbritsesid lõputud viinamarjaväljad ning kaunid tiigid, taamal laiusid aga mäed. Mõned vaated:

Seekord maitses veine ainult Märt, kuna mina olin autojuht. Tegelikult maitsesin kõrvalt muidugi natuke ise ka, sest LAV-is on lubatud 0.5 promilli.

Mõlemas veinikohas vedas meil tohutult sommeljeega, sest mõlemad teadsid veinidest väga palju ning huvitav oli kuulata neid rääkimas ja veine tutvustamas. Neethlingshof’is meeldisid meile mõlemale kaks veini Owl (pinotage) ja Caracal (Bordeaux style blend), viimase ostis Märt ka kaasa. Ka Asara veinid olid väga mõnusad. Asaras oli aga eriti põnev sommeljeega jutustada, sest noore mehe kohta teadis ta väga palju ning andis meile hulganisti soovitusi. Jutustas oma kogemustest ning vastas ka meie küsimustele. Väga meeldiv külastus.

Kolmas koht, kuhu jõudsime oli Sylvan Vale, aga sellega panime ikka väga puusse. Meil oli kaasas Stellenbosch’i veinikohti tutvustav brožüür ning kuna pärast esimest kahte kohta oli meil veel aega, siis suundusime Brenaissance’i poole, mis pikemalt lahti pidi olema, aga oli hoopiski täiesti suletud. Seega asustusime sisse järgmisesse, mis teele jäi – Sylvan Vale’i. Seal aga viinamarjakasvatusega enam aktiivselt ei tegeletud, veinid olid vanemast ajast ja veinimaitsmine oli üle jala tehtud. Siit siis õppetund, et kuigi neid kohti on Stellenbosch’is iga nurga peal, peab alati enne natuke maad uurima, kui tahad head veinituuri kogemust.

Stellenbosch’i veinipiirkond on Lõuna-Aafrika vanim ning tänapäeval ka kõige kuulsam ning paremini organiseeritud veinituuridega. Veinitegemisele panid aluse hollandlased, kes seal põllumajandusega ammustel aegadel algust tegid ning avastasid, et piirkond on suurepärane ka viinamarjade kasvatamiseks. Stellenbosch’is asub ülikool, mille vahetusüliõpilane ma siin olen. Linn ise on pisike ja rahulik väikelinn. Seal ülikoolis käia oleks väga mõnus. Meie teaduskond ehk siis Business School asub aga hoopis Bellville’s, mis on Kaplinna külje all ja seetõttu me elamegi Kaplinnas ja mitte siin tudengilinnas.

Sellel õhtul külastasime ka seda armsat väikelinna. Käisime ülikoolihoones, jalutasime pisikestel kõrvaltänavatel ja ka rahvast paksult täis restoranidega põhitänavatel. Sellel esmaspäeva õhtul tundus tõesti olevat raske restoranis kohta saada, sest igal pool paluti meil oodata 15-20 minutit. Valisime aga lõpuks ühe koha välja ja tegime suurepärase valiku. Atmosfäär oli mõnus ning toit maitsev. Hiljem kuulsin, et nii seal ongi, rahvas (sh tudengid) käib palju väljas ning pole üldse veider, et esmaspäeval kõik kohad täis.