Järgmisel hommikul oleksime tahtnud tegelikult ka Old Buiscuit Mill toiduturule minna hommikust sööma, kuid kuna see ühistransport on siin nagu ta on ehk siis olematu, jäi see vahele ja suundusime otse Kirstenbosch'i botaanikaaeda (Kirstenbosch Gardens), Newlands'is.
Kirstenbosch'i aedu peetakse maailma ühtedeks kaunimateks. Ringi jalutades nägime tõesti palju ilusaid lilli ja muid taimi. Samas, kas just kaunimaid, seda ei oska hinnata. Lugesime, et kogu maailma floora jaguneb kuue põhilisse kategooriasse ja Cape'i taimestik on üks neist kuuest. Mõelda vaid, nii pisike koht, aga moodustab eraldi kategooria. Cape'i taimestik on nimelt väga mitmekesine ning siin leidub taimi, mida mitte kuskil mujal maailmas ei eksisteeri. Väga äge!
Mulle meeldisid Kirstenbosch'i aiad. Eriti nende vaadete tõttu. Ala on suhteliselt suur. Ühele poole jääb massiivne Table Mountain ja teisele poole vaated linnale ning ookeanile sadama taga. Lillede vahel jalutada oli mõnus, aga eriti tore oli murule pikali heita ning kõike ümbritsevat nautida.
Kirstenbosch'is on alati midagi vaadata ja midagi alati õitseb, kuid eriti kaunis on just augustist oktoobrini, kui väga paljudel lilledel on õitsemisaeg. Seega sattusime just õigel ajal. Kõige kuulsam taim, mida Kirstenbosch'is ohtralt leidub on Protea - selline põõsa moodi taim, mille õied võivad olla erinevad, kuid on kõik väga kaunid. Protea'sid leidub väga palju ka looduses, nt Cape'i poolsaarel.
Suvel ehk siis vahetult enne kui ma tagasi Eestisse tulen, alustatakse nendes aedades päikeseloojangu kontsertidega. Siis tuleb sinna kindlasti tagasi minna.
Laupäeva õhtuks olime broneerinud piletid kohalikule rugby mängule. Brian ja Hugo võtsid meid Kirstenbosch'i aedade juurest peale ning suundusime Newlands'i staadioni poole. Rugby on Lõuna-Aafrika Vabariigis väga populaarne. Nende rahvusmeeskond on väga heal tasemel ning rahvas käib ringi Springbokside (mis on rahvusmeeskonna nimi) särkidega. Seega tahtsin juba algusest saati vähemalt ühte mängu vaatama minna.
Kohalikul tasemel on tuntuim ja suurim Absa Currie Cup, mida me Newlands'ile vaatama suundusimegi. Kui paar päeva enne piletitele järgi läksin, uuris müüja minu käest, et kumba tiimi toetan. Vastasin, et selgub alles. Enne staadionile sisenemist ulatati meile DHL-i täispuhutavad lärmi tegemise vahendid, mis viitab DHL Western Province'le - sel hetkel saigi selgeks, keda me toetame. Western Province mängis sel õhtul Toyota Free State Cheetah'de vastu ja kuna esimesed on kõvasti üle, siis väga põnevat mängu rahvas ei näinud. Kuna mäng ise oli meie mõlema jaoks uus, siis meile jätkus põnevust sellegipoolest.
Rugby on põhimõtteliselt nagu Ameerika jalgpall, ainult need maskid ja kaitsmed puuduvad, mängitakse tavalistes jalgpalli riietes. Pall on aga samasugune. Brian ladus hoogsalt ette reegleid ja kuidas punkte saab. Meelde jäid sõnad nagu conversion, penalty, scrum, drop... Platsil on 15 meest. Mäng kestab 2x40 minutit. Palli saab sööta ainult tahapoole. Üksteisele selga, pähe ja mujale istumine on lubatud, või tähendab ongi kogu mängu sisu :)
Tulemus sellel õhtul 36-15. Meie võitsime!
No comments:
Post a Comment