Sunday 5 August 2012

Hea Lootuse Neem

Avastasin, et ei olegi uuendanud blogi eelmise nädalavahetuse lõpu seisuga. Vahepeal oleme vist olnud väga õpituhinas. Meil oli kaks suuremat testi nädala lõpus ning selleks oli vaja hoolikalt ette valmistada. Kuigi oli tegemist avatud materjalidega testidega, ei olnud sellest väga kasu, sest aega oli täpselt 1h ning selle aja jooksul ei oleks isegi siis jõudnud kõike kirja panna, kui raamatud pähe oleks tuupinud. Midagi uut!

Tagasi eelmise nädalavahetuse juurde... Kuna lubas ilusat ilma, siis plaanisime pühapäeval Table Mountain'i otsa ronida. Hommikul avastasime, et cable car on remondis. Kuna üles ja alla ronimine oleks liiga kaua aega võtnud ning pimedas ei soovitata ronida (üleüldse on Table Mountain suhteliselt ohtlik ala ning röövimised ei olegi väga ebatavalised seal), siis jätsime Table Mountain'i järgmiseks korraks ning asusime kahe pisikese golfiga teele Hea Lootuse Neeme poole (Cape of Good Hope).

Siin üks pilt sellest suurest mürakast lauamäest, mis nn emalinna (Mother Town) valvab:


Hea Lootuse Neem on Cape'i poolsaare kõige lõunapoolsem tipp. See on ümbritsetud rahvuspargiga, mis on täis imeilusaid taimi (seekord jäi see ilu avastamata, sest oleme talves, kuid kevadel püüame kindlasti tagasi tulla), loomadest on esindatud jaanalinnud, paavianid, sebrad ja antiloobid (bonteboks), millest tutvusime kahe esimesega.



Hea Lootuse neem on tuntud ka kui tormide neem (nii nimetas selle Portugali meresõitja Bartolomeu Dias, kui selle 1488.aastal avastas). Ja kuigi oli väga vaikne ning päikseline päev, oli Cape Point'is (selles päris tipus) tõesti tunda tormilist tuult. Neem pakub fantastilisi matkaradu, mille pikkused ulatuvad mitmepäevastest matkadest paaritunnise rahuliku kõnnnakuni. Sel päeval kõndisime Cape Point'ist Dias Point'ini ja tagasi ning Cape Point'ist Cape of Good Hope'ni. Kõik rajad on väga hästi hooldatud ning on lihtsalt läbitavad. Teel tervitasid meid jällegi paavianid ning jaanilinnud. Kokku võttis see 2-3h.






Enamik turiste paistsid eelistavat Cape Point'i majakat, kuid soovitan kindlasti võtta ette väike jalutuskäik Cape of Good Hope'i poole ;) Tekitas küll fantastilise tunde, et minu ja Antarktika vahele jääb ainult meri.

Tihti arvatakse, et see on see punkt, kus Atlandi ja India ookean kohtuvad, kuid tegelikult on kõige lõunapoolseim punkt natuke ida pool, nimetatakse Cape Agulhas. Sinna jõuame ka kindasti millalgi.

Eelmisel nädalavahetusel käisime ka ühe kohaliku lauliku kontserdil. Tekitas väga hea tunde ning lahkusime koos tema plaadiga.
http://www.youtube.com/watch?v=-JgggYmdc7Q

1 comment:

kairulli said...

jaa, kindlasti pean ka mina sinna Hea Lootuse neemele sattuma! Kindel laks! :-) Lauliku laul oli selline, hm kuidas nüüd öelda - lihtne, aga surematu teemaga :-)