See esimene!

Hello world!

Lubasin avaldada oma blogi siis, kui tekib esimene postitus. Sõnad loeti peal, et ma ikka siis blogi peaksin ka ja et kirjutised oleksid sisukad, samas mitte kuivad, nii et lugeda ka viitsiks. Igatahes, eks ma siis püüan parima anda. Aga tekitaks nüüd veidi Vow! efekti postitades esimese juba enne sihtpunkti jõudmist ;)

Saabusin Istanbuli, istun lennujaama (vist) ainsas internetilevialas ning joon oma elu kallimat - 6 eurost - vett. Cape Town'i check-in on tehtud ning kui ma nüüd just magama siin ei jää, siis võiks öelda küll, et läbi kõikide katsumuste olen end ikkagi suutnud poolele teele Cape Town'i vedada ning vean ka lõpuni välja.

Homme saabub lennujaama vastu Bacpacker Bus, mis viib mind Sunflower Stop Hostelisse. Reisiks valmistudes avastasin, et backpacking on LAV-is päris populaarne, hostelite valik on suur ning need on ka väga soodsad (minu voodi maksab ZAR 95 ~ EUR 9.5, 8-bed mixeris). Lisaks airport transfer'ile sõidab LAV-is ringi ka Backpackers hop on hop off bus, millega võid peaaegu tervele riigile ringi peale teha, avastades erinevaid linnu ning teha seda koos väga lõbusa ning suhteliselt turvalise seltskonnaga. Aga sellet rohkem siis, kui olen reaalse kogemuse saanud.

Facebook kubiseb juba Kaplinna jõudnud kursusekaaslaste sõnumitest: otsitakse maju, rendiautosid, kirutakse vihma ja külma (Kaplinnas parasjagu talv, 12C), jagatakse kohalikke telefoninumbreid. Can't wait to be part of it!

Kuna blogi on Kaplinnast, siis ma siinkohal Istanbuli kirevast seltskonnast kirjutama ei hakka, seega muud hetkel nagu polekski. Aga maailm on ikka kirju, samas nii imeline :) Loodetavasti on järgmise postituse ajaks mul üles panna ka pildid oma uuest kodust või sõiduvahendistki.


Lühiülevaate minu kahe viimase kuu tegemistest annab järgmine:

Õppetunnid:
* Eesti ei ole valmis selleks, et kuskil võib kool alata ka juulis: minu stipendiumi kinnitus saabus juuni keskpaigaks, uue õppeaasta stipileping tehti palumise ja vingumise peale valmis ja vaadati juristide poolt üle juuni lõpuks. Selleks ajaks olid lennupiletid aga väga kalliks läinud ning stipendium neid enam ära ei kata. Rääkimata muust organiseerimisest, mis selle taga ootab.

* Kui viisataotluse esitamine jääb väga viimasele minutile, siis tasub kohale minna, ka siis kui saatkond asub teises riigis. Isiklik pöördumine mõjub ning kohapeal võivad olla hoopis toredamad ning abivalmimad inimesed, kui see kuri sekretäritädi telefonis.

* Vaatamata foorumites toodud soovitustele, lisasin karistusregistri väljavõttele täiesti tavalise tõlkebüroo pitsatiga ingliskeelse tõlke ning vähemalt Lõuna-Aafrika saatkond seda ka aktsepteeris. Hoidsin notari tasu mittemaksmisega kokku päris suure summa.

* Lennukipiletit ära kunagi osta kellegi teise krediitkaardiga, isegi kui on nii nii hea pakkumine ning enda omaga mingil põhjusel seda sel hetkel teha ei saa. Loomulikult oli mul väga hea meel, et Märt mind seetõttu Helsingi lennujaamani pidi ära saatma (et Turkish Airlines'i piletipunktis oma nägu, pass ja krediitkaart ette näidata), aga kas seda trippi nüüd vaja oli?!

* Veendu, et su krediitkaart kehtiks reisi lõpuni, vajadusel telli varakult uus :)

* Vaktsineerimine võta ette värske ja puhanuna, kui ei taha õhtut EMO-s veeta.

* Pangatöötajad (mitte kõik) ei tea õppelaenust mitte midagi, ei tea ka internetipangast ja selle võimalustest. Aga internetipangas on võimalik kõik taotlused ära teha ja saab teha ka ette ära (juba juunis), ei pea ootama augistini.

* Arvesta piisavalt aega pakkimisteks, sõpradega kohtumisteks ja muudeks asjaajamisteks ning ootamatusteks.

* Paki kõik asjad õhtul valmis ning ära jäta midagi hommikuks, sest võib juhtuda, et hommikul sa äratuskella ei kuule ning ärkad hoopis ema kõne peale, kes sind enda arust juba sadamas ära saatmas on.